Kivimitest arvutini
Õpilased kasutavad iga päev palju erinevaid esemeid ja ei mõtle peaaegu kunagi sellele, millest need on tehtud ja kas nende esemete tootmiseks vajaminev tooraine võib kunagi ka otsa saada. Käesoleva harjutusega soovime tõsta õpilaste teadlikkust ja pöörata nende tähelepanu sellele, et vajame erinevate esemete valmistamiseks toorainet. Keerulisemate objektide jaoks vajame lausa kümneid erineivaid tooraineid – nii, et kogu protsess algfaasist, tooraine otsimisest kuni lõpptoodangu valmimiseni, on väga pikk, keeruline ja aeganõudev.
Vanus ja klassi suurus
Harjutus on sobilik 7 kuni 10 aastastele. Õpilased jagatakse harjutuse jaoks gruppidesse, milles on soovitatavalt 4 liiget.
Ajakulu
Harjutus võtab aega umbes 45 minutit. Harjutuse kestvus võib sõltuda ka õpetaja otsustest, mida tuleb arutelu jooksul käsitleda.
Raskusaste
Madal. Antud harjutuse põhimõte on lihtne ja teostatav nooremate õpilaste puhul. Keerukuse taset ja raskusastet saab õpetaja korrigeerida PowerPointi esitluses.
Sissejuhatus
Taustinfo õpetajatele:
Iga meid ümbritseva eseme jaoks on vaja mitmeid erinevaid tooraineid. Paljude esemete tootmisel vajame metalle ja muid maavarasid, mida on võimalik saada kaevandamise teel. Paraku ei ole õpilased ja laiem avalikkus piisavalt teadlikud, et ressursid on piiratud ja kui jätkame nende tarbimist sama kiirusega, seisab meie majandus peagi nende puuduses.
Kui tahame toota tehnoloogiliselt keerukamaid seadmeid, vajame selleks üha rohkem toormeid. Näiteks kui soovime toota tavalist pliiatsit, on meil juba vaja umbes 5 erinevat toorainet. Kui aga tahame toota mobiiltelefoni või arvutit, vajame selleks umbes 50 või rohkem erinevat toorainet. Teekond algsest toote kontseptsioonist reaalse tooteni on seetõttu väga pikk, hõlmates palju erinevaid tootmise etappe, kuhu on kaasatud mitmed erinevad ettevõtted. Õpilased ei ole sellest piisavalt teadlikud ega oska seetõttu esemete tegelikku väärtust hinnata. Toormete kiire tarbimine on iseloomulik meie tarbimisühiskonnale, kus endiselt on olemas nn "võta-tooda-viska" mõtteviis.
Iga toote esimene etapp on kontseptsioon või plaan, mille käigus langetatakse paljud tähtsad otsused ja millel on tooraine seisukohalt olulised ning püsivad tagajärjed. Plaani käigus tuleb arvestada eseme tootmiseks vajaminevate toorainetega, toote hinnaga, inimese vajadustega, kellele toode luuakse, kust tooraine tuleb, kus toode toodetakse jne. Seejärel tuleb selleks iga toormaterjal leida, kaevandada ja töödelda (purustamine, magnetiline ja keemiline eraldamine jms...). Töödeldud tooraine transporditakse seejärel erinevatesse tehastesse, kus toimub toote teatud osade tootmine (nt tehas, kus toodetakse LCDsid või patareisid). Seejärel transporditakse erinevad pooleldi lõpetatud tooted lõpptehasesse, kus need monteeritakse valmis lõpptooteks. Toodete toormeid saab koguda ka läbi "linnakaevandamise" ja transportida materjal taaskasutusjaamadest otse tehastesse.
Harjutuse ettevalmistused:
Lae alla ja prindi kogu vajaminev materjal. Iga grupp vajab töölehte, mälumängu kaarte ja lugu. Mälukaardid on soovitatav kiletada.
Samm-sammult juhised
1 samm:
Õpetaja teeb lühikese sissejuhatuse Minecrafti ja PowerPointi esitluse toorainete kohta (slaidid 1 - 3).
2 samm:
Jagage õpilased rühmadesse ja andke neile mälukaardid. Õpilased mängivad kaartidega mälumängu. Iga õpilane jätab leitud kaardipaari endale.
3 samm:
Kui õpilased on lõpetanud, annab õpetaja neile töölehe ja loo. Üks õpilastest hakkab teistele grupikaaslastele oma lugu ette lugema. Kui õpilased kuulevad etteloetus sõna, mis on nende mälukaartidele kirjutatud, asetavad nad kaardipaari tahvlile. Seejärel jätkavad õpilased loo lugemist. Lõppeesmärgiks on see, et õpilased paigutaksid kõik oma mälukaardid töölehele vastavalt loos väljatoodud järjekorrale.
4 samm:
Õpetaja arutab koos õpilastega töölehel kujutatud rada. Õpetaja saab kasutada ka PowerPointi esitlust (slaidid 4 - 6). Lisasoovitused: küsige õpilastelt, mida nad sellest loost arvavad ja kuidas Jüri arvutit valmistab. Seoses energiatarbimisega, arutlege arvuti valmistamisel vajaminevate erinevate toormete hulga ja tootmise meetodite üle. Arutage selle teekonna reaalajalist versiooni.
5 samm (valikuline):
Õpilased on edukalt arvuti ehitanud. Nüüd saavad nad veebiplatvormil BetterGeoEdu teha veel ühe harjutuse, mis hõlmab Minecrafti mängu mängimist arvutis.
Hindamine
1) Mida kaevur Jüri arvuti tegemiseks vajas?
a) BetterGeo mod b) teist arvutit
c) tooraineid d) päkapikku
2) Kui palju tooraineid vajame mobiiltelefonide tootmiseks teie arvates? (1, 10, 30 või rohkem kui 40)
___________________________________________
3) Kas toorainet on võimalik saada ka mõnel muul viisil kui ainult kaevandamise teel?
_______________________________________________
4) Sorteerige järgmised protsessid õiges järjekorras, määrates lause ette õige number:
___ Kaevandamine (Jüri kogub erinevaid maake)
___ Tootmine (Jüri teeb arvuti)
___ Plaan (Jüri teeb plaani)
___ Töötlemine (Erinevate protsesside kaudu saab Jüri kogu vajaliku tooraine)
___ Avastamine (Jüri otsib erinevaid maake)
___ Ümbertöötlemine (Jüri mäletab, et ta saab vanu elektroonikaseadmeid taaskasutada)
5) Milliseid teised tooted, peale arvutite ja mobiiltelefonide, on teie arvates toormetest valmistatud?__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Vastused:
1) c
2) Rohkem kui 40.
3) Jah, läbi ümbertöötlemise.
4) 3, 6, 1, 5, 2, 4
5) Peaaegu kõik tooted, mida igapäevaselt kasutame.